alistumus _1(n), leppimus _1(n), loobumus _1(n), resignatsioon _1(n), resigneerumine _1(n)

saatusega leppimine, sellele alistumine

• alistumus _1(n) Vaikne, sõnatu, märterlik alistumus. Kuulekust ning alistumust jutlustav kirjanik.
• loobumus _1(n) Vaim peeneneb loobumuse läbi ja muutub üllamaks katsumustes.. (Autor: E. Nirk.)
• resignatsioon _1(n) Ebaõnnestumised, nurjumised kutsuvad temas esile sügava resignatsiooni. Raev lahtus ning andis maad resignatsioonile. Sõbra surmateate võttis ta vastu vaikse resignatsiooniga.