ahing 1(n), västar 1(n)

kisuliste harudega (pikavarreline) torkeriist kalapüügivahendina

  • Kiviaegne luust ahing. Kolme-, kuueharuline ahing. Mees oli ahinguga löönud, raiunud neljakilose haugi. Kala siples ahingu otsas. Ahinguga kalapüük on keelatud.